Blogi
10 levinud tööõnnetusriski, mida õigete isikukaitsevahenditega vähendada
Tööõnnetus ei hüüa tulles. Ja kui hüüakski, oleks tal ilmselt päris palju öelda. Näiteks selle kohta, miks põrandal vedeleb pikendusjuhe, miks kaitseprillid on sahtlis ja miks töömees arvab, et „ma teen selle ühe asja kiiresti ära” on piisav ohutusmeede.
Tegelikult ei juhtu enamik tööõnnetusi üheainsa apsaka tõttu. Kõige tavalisem stsenaarium õnnetuse tekkeks on mitme asjaolu ristumine: kiirustamine, ohtlik töövahend, puudulikud ohutusmeetmed või valesti valitud isikukaitsevahendid.
Tagajärjed pole sugugi naljakad. Tööinspektsiooni andmetel jäi 2025. aastal Eestis tööõnnetuse tõttu töövõimetuslehele 3254 inimest, enam kui veerandi õnnetusjuhtumitest moodustasid käte ja sõrmede vigastused. Tööinspektsiooni aastaraamat 2025
Kuidas teha nii, et tööpäeva lõpuks oleks sõrmed alles, silmad terved ja jalad kindlalt maas?
Vaatame üle kümme ehituses, tootmises, laonduses ja hooldustöödel esinevat ohuolukorda ning kaitsevahendid, mis aitavad riske vähendada.
1. Pind kaob alt: libisemine ja komistamine
Märg põrand, õlilaik, jäine trepp või keset liikumisteed vedelev kaabel. Mõnikord piisab sõna otseses mõttes ühest valest sammust, et kindel pind kaoks jalge alt.
Esimene abinõu on muidugi korras töökeskkond: liikumisteed olgu puhtad, piisavalt valgustatud ja ohtlikud kohad tähistatud.
Aga oluline roll on ka õigesti valitud turvajalatsitel. Sobiv tallamuster ja libisemiskindlus aitavad jalad kindlamalt maas hoida ning varbakaitse kaitseb jalgu kukkuvate esemete eest.
Näide elust enesest: laotõstukist tilgub õli ja põrand muutub libedaks. Libisemiskindlad jalatsid on küll abiks, kuid õlilekke parandamist need ei asenda. Esmalt tuleb leke peatada, põrand puhastada ja vajadusel liikumine ajutiselt ümber suunata.
NordixSafe soovitab: vali turvajalatsid vastavalt töökeskkonnale, mitte üksnes hinna ega vinge väljanägemise järgi.
2. Narri meest, mitte gravitatsiooni: kõrgusest kukkumine
Redel, tellingud, katuseserv – kõrgustes töötamine nõuab tähelepanu ja korralikku ettevalmistust, sest gravitatsioon ei tee erandeid ka kõige kogenumale töömehele.
Esmalt tuleb tagada ohutu juurdepääs, korralikud tööplatvormid ja kaitsepiirded.
Keskkondades, kus üksikkaitse ei ole kukkumisriski vähendamiseks piisav, on vaja terviklikku, sobivat kukkumiskaitsesüsteemi. Sinna võivad kuuluda täiskeharakmed, ühendusvahend, energianeeldi ja nõuetekohane kinnituspunkt. Loomulikult on vajalikud ka väljaõpe ja päästeplaan.
Näide elust enesest: töömees kinnitab katusel rakmed esimese ettejuhtuva toru külge. Rakmete olemasolu ei muuda veel tööd ohutuks, kui toru kinnituskõlblikkust pole kontrollitud.
Täiskeharakmed on osa kukkumiskaitsesüsteemist ning vajavad sobivat ühendusvahendit ja kontrollitud kinnituspunkti.
NordixSafe soovitab: Turvatraksid BoSafety 20550FBH.
3. Käsi püsti! Lõike- ja torkevigastused
Terav plekk, klaasikild, nuga või ehitusmaterjali serv võivad käsi ohtlikult vigastada. Õigesti valitud töökindad aitavad selliseid vigastusi ennetada. Oluline on siiski teada: kõik töökindad ei kaitse kõige eest.
Liiga paks kinnas võib muuta täpse töö kohmakaks, liiga õhuke aga jätta käed kaitseta. Valikul tuleb arvestada materjali teravuse, võimaliku torkeohu ja vajaliku haardega. Samuti loeb see, kas töötad kuiva, märja või õlise materjaliga.
Näide elust enesest: lehtmetalli teisaldamisel on mõistlik kasutada sobiva lõikekindlusega kindaid. EN 388 standard aitab hinnata nende mehaanilist kaitsevõimet. Samas ei tähenda hea lõikekindlus automaatselt kaitset kuumuse või kemikaalide eest.
Hea töökinnas ei pea olema soomuskinnas. Ta peab kaitsma just nende ohtude eest, millega päriselt kokku puutud.
NordixSafe soovitab: BoSafety lõikekindlad töökindad lõiketase C.
4. Kui masin viskab kinda: muljumine ja masina vahele jäämine
Pressid, puurid, saed, konveierid ja muud liikuvate osadega seadmed ei tunne sõrmedel ja töökindal vahet. Masinatega töötamisel on esmatähtsad korras turvakatted, blokeeringud, õiged töövõtted ja seadme ohutu seiskamine.
Enne hooldust või ummistuse kõrvaldamist tuleb masin seisata, energiaallikatest eraldada ja välistada ootamatu käivitumine.
Tähelepanu! Pöörlevate seadmete läheduses võivad lahtised kindad hoopis ohtu suurendada, sest need võivad liikuvate osade vahele jääda. Kindakasutuse otsus peab lähtuma seadme juhendist ja riskianalüüsist.
Näide elust enesest: konveieril tekib ummistus. Kuigi detail tundub käeulatuses ja selle eemaldamine võtaks vaid sekundi, tuleb seade enne sekkumist ohutult seisata.
Haarduv kinnas toetab õliste detailide käsitsemist, kuid ei asenda lõikekaitset ega masina turvaseadiseid.
NordixSafe soovitab: HCT nitriilmikrovahuga töökindad MF-02.
5. Ohutus on peaasi: kukkuva eseme löök
Ehitusplatsil, laos või tootmishoones võib vabalangemisse sattuda nii tööriist kui ehitusmaterjal. Isegi kui detail on väike, võib see kõrgelt kukkudes päris suure pahanduse korraldada.
Esmalt tasub hoolitseda selle eest, et esemed üldse alla ei kukuks. Tööriistad ja materjalid peavad olema kinnitatud ning ohtlikud alad eraldatud.
Seejärel tuleb mängu korralik kaitsekiiver, mis aitab vähendada pealöögi tagajärgi. Ka varbakaitsega turvajalatsid on siin igati asjakohased.
Näide elust enesest: tellingutel töötav ehitaja kinnitab oma tööriistad sobiva kukkumist takistava süsteemiga ning allpool asuv ala piiratakse. Kiiver pakub täiendavat kaitset juhuks, kui midagi siiski valesti läheb.
Toimiv kiiver olgu paras ja nõuetekohaselt reguleeritud. Viltu peas loksuv kiiver ei paku sama kindlat kaitset.
NordixSafe soovitab: Kaitsekiiver 3M G3000N
6. Hoia nägemist nagu silmatera: silmavigastused
Lihvimine, puurimine ja lõikamine paiskavad pahatihti õhku metalliosakesi, tolmu ning muid väikeseid, aga tüütuid tegelasi. Silmavigastuse tekkimiseks ei ole vaja suurt õnnetust. Piisab ühest vales suunas lendavast osakesest. Seetõttu kuuluvad kaitseprillid paljude tööde juurde samasuguse iseenesestmõistetavusega nagu tööriistad.
Päikeseprillid sobivad rannapuhkusele, tööprillid tööle. Mõlemal on oma koht, aga neid ei tasu segamini ajada. Olenevalt töö iseloomust võivad vajalikud olla kinnised kaitseprillid või täiendav näokaitse. Oluline on teada, et visiir ei pruugi asendada kaitseprille, sest osakesed võivad liikuda selle servade alt silmade suunas.
Näide elust enesest: nurklihvijaga töötamisel kasutatakse sobivaid kaitseprille ja vajadusel lisaks visiiri. Kettakaitse peab olema paigas ning kõrvalised inimesed ohutusse kaugusesse suunatud.
Kaitseprillid peavad sobima osakeste või pritsmete suuna ja töö iseloomuga.
NordixSafe soovitab: Kaitseprillid CX569-G
7. Kapsad-kaalid-kemikaalid
Puhastusvahendid, lahustid, õlid – kõik need võivad kahjustada nahka ning silmi.
Siin ei tasu kinnaste valikul kõhutunnet usaldada, sest mitte kõik kindad ei ole keemiageeniused. Alustuseks tuleb uurida kasutatava kemikaali ohutuskaarti ning kontrollida, milliseid kaitsevahendeid tootja soovitab.
Oluline on teada, et ka nitriilkindad pole universaalsed: nende vastupidavus sõltub konkreetsest kemikaalist, selle kontsentratsioonist ja kokkupuute pikkusest.
Näide elust enesest: rasvaeemaldusvahendiga töötamisel tuleb kontrollida, kas valitud kindad sellele ainele vastu peavad ja milline on nende läbimurdeaeg. Pritsmeohu korral on vajalik ka sobiv silma- või näokaitse.
Ühekordne nitriilkinnas ei ole kemikaalidega töötamisel universaalne abimees. Sobivus sõltub ainest, kokkupuute ajast ja toote andmetest.
NordixSafe soovitab: Ühekordsed nitriilkindad OP-FN
8. Hinga terviseks! Tolmu, suitsu või aerosooli sissehingamine
Betooni puurimine, lihvimine, värvimine ja paljud muud tööd paiskavad õhku tolmu, suitsu või kahjulikke aure. Ehkki osa neist ainetest pole palja silmaga nähtavad, ei tähenda see, et need oleksid ohutud.
Esimene samm on vähendada saaste teket ja levikut. Selleks sobivad näiteks kohtäratõmme, niisutamine ning suletud töömeetodid. Kui sellest ei piisa, tuleb kasutada sobivat hingamiskaitsevahendit.
Respiraatori valik sõltub sellest, millise ainega kokku puututakse, kui suur on selle osakaal ja kui kaua töö kestab. Lisaks tuleb veenduda, et mask istub näos korralikult.
Näide elust enesest: betoonitolmu eest kaitsev osakestefilter ei pruugi kaitsta värvimisel tekkivate lahustiaurude eest. Erinevad ohud vajavad erinevaid filtreid ja kaitselahendusi.
Respiraatori valikul lähtu vajadusest: mille eest päriselt kaitset otsitakse?
NordixSafe soovitab: Respiraator Climax 1720-V
9. Ole nähtav! Kokkupõrked (töö)masinatega
Laos liikuvad tõstukid, ehitusplatsi laadurid ja muud suured töömasinad vajavad tähelepanu ning läbimõeldud liikluskorraldust. Kui nähtavus on piiratud, müra suur ja liikumisteed segased, võib õnnetus juhtuda väga kiiresti.
Jalakäijate ja sõidukite liikumisteed tuleb võimaluse korral eraldada. Abiks on ka selged märgistused, piiratud kiirus ja pimealade arvestamine.
Tasub meeles pidada: ehkki märguriietus muudab töötaja paremini nähtavaks, ei asenda see tähelepanelikku juhti ega ohutut töökorraldust!
Näide elust enesest: laos on jalakäijatele eraldi märgistatud liikumisteed, ristumiskohtades kasutatakse nähtavust parandavaid lahendusi ning tõstukijuhid järgivad kiiruspiiranguid. Töötajad kannavad sobiva nähtavusklassiga märguriietust.
Märguriietus parandab nähtavust, kuid ei asenda liikluskorraldust ega ohutut vahemaad.
NordixSafe soovitab: Helkurvest luku ja taskutega klass 2
10. Raskuste tõstmine
Vahel tundub tööhoos kõige lihtsam teele kerkinud takistus „ise kiirelt eest tõsta”. See ei pruugi olla kuigi tark otsus. Raske koorem, ebamugav tööasend või ootamatult liikuv detail võib põhjustada selja-, õla- ja käevigastusi.
Isikukaitsevahenditel on siin pigem toetav roll. Hea haardega kindad aitavad koormat kindlamalt käsitseda ning sobiv turvajalats pakub stabiilsust ja kaitset. Siin võib õnnetusriski vähendamisel tulla appi hoopis vanarahvatarkus: tark ei torma. Enne tegutsema asumist tasub hinnata koorma kaalu, tasakaalu ja liikumisteid ning vajadusel võtta appi tõstevahend või suurte musklitega kolleeg.
Näide elust enesest: pikk metallprofiil võib tunduda ühe inimese jaoks piisavalt kerge. Aga kui selle raskuskese on ebamugavas kohas või liikumisteel napib ruumi, võib olukord kiiresti ohtlikuks muutuda.
NordixSafe soovitab: hea töömees tunneb oma võimeid. Tark töömees teab, millal abi küsida.
Turvatundest reaalse kaitseni
Ükski turvavarustus, ka maailma parim, ei asenda ohutut töökeskkonda. Ohutud seadmed, korras liikumisteed, läbimõeldud töökorraldus ja töötajate juhendamine on tööohutuse vundamendiks. Targalt valitud isikukaitsevahendid laovad sellele vundamendile kaitsemüüri, mis aitab õnnetuste korral riske oluliseltvähendada.
Kaitsevahendite valimisel on tähtsaim silmas pidada, et need vastaksid töö tegelikele ohtudele, sobiks kandjale ja oleks töökorras. Liiga suur kinnas, vale respiraator või katkine kiiver võib pakkuda küll turvatunnet ent mitte reaalset kaitset.
Sobiv kaitsevarustus NordixSafelt
Isikukaitsevahendite maailmas orienteerumine võib esmapilgul näida keeruline: kaupa on palju ja erimärgistused kõlavad nagu hiina keel.
Meie NordixSafes usume, et edukuse mõõdik ei ole pelgalt hästi tehtud töö, vaid see, et päeva lõpus kõik tervelt koju jõuavad.
Pöördu julgelt meie poole, kui vajad abi õige turvavarustuse valimisel. Aitame võrrelda erinevaid lahendusi ja leida just Sulle sobivad tooted, olgu nendeks kindad, turvajalatsed, kiivrid, kaitseprillid, hingamiskaitsed, märguriietus või kukkumiskaitsevahendid. Kirjelda meile tööülesannet, töökeskkonda ja peamisi ohte ning lisa vajadusel soovitud suurused.
Kirjuta info@nordixsafe.ee ja küsi sobivate isikukaitsevahendite võrdlust.